Oluline on teha vahet suitsutamisel säilitamiseks ning suitsutamisel kala liha struktuuri ja parima maitse saavutamiseks. Tänapäeval on järjest enam, kahjuks küll, tähtsaim säilitamise võimalikult pikem tagamine, eriti kohtades kus kauba transpordi vahemaad on pikad ning väga soe kliima põhjustab palju probleeme. Arenenud riikides, kus ettevõtete tootmishügieen on viidud juba kõrgemale tasemele on hakatud ka rohkem tähelepanu pöörama kala visuaalsele välimusele ning maitseomaduste parendamisele. Kõige lihtsamal kujul on suitsutamine liha ja kala puhul sarnane kogu maailmas, sõltuvalt millist lõpptoodet kusagil soovitakse.
Tänapäeval kasutavad paljud firmad oma kalatoodete suitsutamiseks täisautomaatseid suitsutusahjusid, kus kasutatav tehnoloogia võimaldab erinevate kalasortide jaoks seadistada vajalikud temperatuurid, niiskusetasemed ja suitsutusajad, mis tagavad toodangu kõrge ning stabiilse kvaliteedi.
Isiklikul tasandil on meilt küsitud, et kas koos kõigi nende kõnealuste tehnoloogiatega eemaldume me tegelikust kalatootmisest, sest seadmed annavad meile vajaliku tipptasemel toidu. Vastus on nii jah ja ei. Jah, me ei pea enam iga partii kala puhul pidevalt tsüklit jälgima, sest need protsessid on kontrollitud palju tihedamini kui inimene võiks või isegi tegelikult jõuaks, eriti suuremate tootmiste korral. Vastus on ei, see ei eemalda meid protsessidest, sest seadmete arvuti teostab laitmatult küll vaid seda, mida meie oleme eelnevalt nendesse programmeerinud või vajadusel soovime ka uuesti muuta. Tulemuseks on ühtlase ja järjepideva kvaliteediga toodangu tootmine.
Kalatööstuses on kasutusel lihtne ja ainuõigem väljend – tuleb võtta kõrgema klassi kala, et teha kõrgeklassiline toode. Teine ütlus mida me veel kasutame iseloomustab samuti halba tootmist – “prügi tuleb sisse, prügi läheb ka välja,” – hea toodet ei saa teha vanadest kaladest. Mõned inimesed usuvad, et suitsutamine võib varjata hallitanud või rääsunud kala lõhna või maitse. See on vale. Kõik ebameeldivad lõhnad või maitsed ilmnevad varsti nähtavalt ja tuntavalt. Arvestades, et kala on hea kvaliteediga ja haigusvaba on oluline vaadata ka kala loomulikku seisundit. Näiteks kevadel püütud heeringas ja skumbria on madala rasvasisaldusega ning sellest enam hea kvaliteediga toodet ei saa, seetõttu varub meie ettevõte sügisel, kui kala on parima kvaliteediga, suured varud, et tagada stabiilne tootmine aastaringselt. Atlandi Lõhe, mille rasvasisaldus on üle 14% muutub liiga õliseks ja võib rikneda kiiremini pärast töötlemist.
Töötlemiseks tulnud kalad peavad olema kvaliteetsed ja kindlasti eelnevalt kontrollitud kõrvalekallete osas.
Pärast ettevalmistamist, mis võib sisaldada, rookimist, fileerimist või tükeldamist, kala kas pannakse soolvette või laotakse kihiti peene või jämeda, kuiva soolaga (tänapäeval on levinud rohkem soolveega soolamine). Sooldunud kala, asetatatakse restidele või varrastatakse ning suitsutusahjus lastakse nõrguda, kuivatatakse. See annab aega liigsel vedelikul nõrguda ning teatud toodetele, võimaldab atraktiivse läike. Näiteks rasvase kala puhul annab ilusa läike suitsutamise ajal kala pinnale tekkiv õli.
Külmsuitsu kalatoodete tehnoloogia puhul, et suitsutusprotsessi ajal ei tohi temperatuur ületada 34 ° C. Külmsuitsu toodete hulka kuuluvad põhiliselt punased kalaliigid (lõhe, forell jne.), rahva seas tuntud skumbria, võikala jt.
Kuumsuitsutamine on teisalt kiirem protsess aga toodangu sisetemperatuur peab ületama kindlasti 72 ° C, et saada võimalikult ohutu toode.